see on mu (tänapäevane) enesetapukiri
toetumas esimese viiuli noodipuldile..
sadu, ilmselt siis juba tuhandeid
ja kümneidki kordi neid..
edasi-tagasi vorpund paariskeelte liigatusi
ühises kooskõlas ja uneluses..
nagu sekstetis, kus mängime.
oled ainus, kellele end siin-seal
alati üksnes alasti nähtavale toon
- kas oskangi vaid sedasi? -
kuni pesust veel
süüta värsked
ent tulevasti raudkindlalt väiklased
kehakarvad laotan KALLIMA pinnale..,
pärides, mida kuradit küll mõtle!?
…et siis juuksed - ühes peaga - asetan padjale..
padjale, millele see luuletus..
padjale ja minule,
sest mu padi annab minule…
iga uue päeva esimese lennusule
ALA[S]TI!!!
kolmapäev, 20. september 2006 22:14:42 |
